Öösiti hiilib ringi salapärane kuju, kes käib üksildaste laste ukse taga ja poetab neile ajalehe vahel postkasti midagi maitsvat koos mõnusate villaste sokkidega. Kes aga on see mõistatuslik heategija? Poiss nimega Alfred saab teada, kui otsustab ühel ööl järgneda veidrale tegelasele. Hiilijaks on Amanda Lehtla, kes on kõike muud kui üks tavaline postiljon. Õige pea võtab ka Alfred midagi ette, et unustatud lapsi aidata – nimelt alustab ta eriti salajase raadiosaatega, mida hilisöistel tundidel kuulavad üksildased lapsed oma kodudes suure põnevusega. Amanda ja Alferd otsustavad, et saate nimeks saab Raadio Popov. Nimi Popov võetakse kunagi elanud professori auks, kes oli üks esimesi raadio leiutajaid. Just selle kuulsa mehe üle saja-aastase raadioaparaadiga jõuavadki Alfredi saated unustatud lasteni.

Kes on aga Õrnakõrvalised? Mida teeb Alfredi isa, kui märkab, et poeg on kodust põgenenud ja kuidas muutub unustatud laste elu? Kõigest sellest saab juba ise lugeda haaravas ja südamlikus seiklusjutus „Raadio Popov”.

Tormi läheb suvel koos vanematega pisikesele asustamata saarele – Kerile. See on Eestimaa üks põhjapoolsemaid saari, kus peale paari maja, uhke ja vana tuletorni ning nende endi ei näi olevat muud, kui vaid igasse suunda ulatuv meri. Siiski kohtab Tormi saarel salapärast poissi, kelle nimi on Kerik. Nad saavad sõpradeks ja veedavad üheskoos lõbusalt aega. Lennukas fantaasia paneb merekivid elama ja suurest hallist kivist võib saada vägev valaskala. Sõber nimetab Tormi saarevahiks, kuid kes on aga Kerik ise? See saladus avaldatakse Tormile  alles siis, kui ta armsaks saanud saarelt lahkuma peab.

"Oma saar" on Karin Kilbi soe ja südamlik debüütromaan. Raamatule on pildid maalinud Kamille Saabre.

Hõbe ja Kaaren saadetakse suveks maale vanaema ja vanaisa juurde. Vanem õde Hõbe mõtleb juba tüdimusega, et maal vanaema valvsa pilgu all peab rohima hakkama ja muid maatöid tegema. Kõik muutub, kui õde ja vend avastavad sauna juures tiigi põhjas asuva salajase värava teise maailma. Peagi leiavad nad end värava avanedes Unustusemaailmast, kus tutvuvad mitme eesti folkloorist tuntud  mütoloogilise olendiga nagu kaevunäkk, saunavaim, allikahaldjas ning kangelasega nagu Kalevipoeg ja Suur Tõll.

Lugemise teeb lõbusaks mõnus huumor ja läbi kaasahaaravate seikluste saab teada nii mõndagi eesti vanemast rahvausust, ajaloost, kui ka kommetest ja vanasõnadest, mida maavanaema meeleldi lastega jagab.

Kaheksa-aastane poiss Oskar satub mitmesaja-aasta tagusesse aega siuu indiaanlaste hõimu keskele. Ta näeb seal maailma, mis on niivõrd erinev talle harjumuspärasest. Indiaanlased õpetavad poisile loodusega tasakaalus olemist ja elamist. Hõimu šamaan näitab Vapper Koiott Oskarile läbi ajarännu, kuidas maailm muutub ja mis on tegelikult tähtis. Lisaks kõigele muule õpib ta armastama ka ratsutamist ja hobuseid. Oma aega ja koju naastes võtab ta enesega kaasa suure tänutunde elu ees. Vapralt ja söakalt oskab ta oma perre tuua häid muutusi.

Tegemist on targalt kirjutatud raamatuga, milles on omajagu põnevust ja palju hobusesõpru rõõmustavaid seiku.

September on tüdruk, kes igatseb seiklusi. Kui Roheline Tuul leopardi seljas tema akna taha ilmub ja tüdruku endaga Haldjamaale kaasa kutsub, siis September ei kõhkle. (Kas sina kõhkleksid?) Ent Haldjamaal ei ole kõik sugugi nii hästi, kui võiks loota. Seal valitseb kuri Markiis ning tüdrukul, rubiinpunasel lohel ja maaridil nimega Laupäev tuleb mängu panna kõik, et temast võitu saada ja Haldjamaa vabastada.

Raamat on kirjutatud erakordselt lopsaka fantaasiaga ning on tulvil üllatuslikke ja põnevaid mõttekeerdkäike.

Selles raamatus on klassikaline muinasjutt Lumivalgest ja Roosipunast kaasahaaravalt ümber jutustatud. See on lugu kahest õest ja nõiutud metsast, mis on oodanud, et nad tuleksid ja lahendaksid selles peituvad saladused. Võlutud metsas uidates võib leida raamatukogu, milles ei ole ühtegi raamatut, ainult erinevad lood ja maa-alused kambrid, milles kasvatatakse imepäraseid seeni.
Raamat on illustreeritud autori muinasjutuliste piltidega.

„Kaoseparalüsaator“ on William Wentoni seiklussarja viies raamat. Selles kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse mineviku saladusi, pannakse proovile sõprus ning võitlus kurjade lüriidiumijõududega on raskem kui iial varem.

Aga äkki Sa ei teagi veel, kes on William Wenton? Üks tavaline 11-aastane poiss. Või siiski mitte. William on alati teada tahtnud, miks ta pereliikmetel on varjunimed ja miks ta vanaisa kaheksa aasta eest jäljetult kadus. Nii et saage tuttavaks - William Wenton on tegelikult maailma parim koodimurdja. Või siis kohe selleks saamas.

Sest alles siis, kui William lahendab Võimatuse ehk maailma kõige keerulisema koodi, hakkab ta taipama, et on tõsises ohus. Sünged saladused ja pealtnäha lahendamatud koodid läkitavad Williami taas ja taas ohtlikule seiklusele. Raamatut lugedes satud Sinagi kord Londonisse, kord Sahaara kõrbesse, kõikvõimalikesse salakäikudesse ja peidetud majadesse, kuhu ükski kõrvaline jalg ei tohiks astuda ega silm piiluda.

Vahepeal saab William iidse perepärimuse ja koodide abil jälile viimsepäevamasinale, mis ähvardab hävitada maailma.

Põnevat lugemist on tervelt viie raamatu jagu ja nii ei pea kurvastama, et haarav lugu liiga ruttu läbi saab.

Bobbie Peers on norra edukamaid lastekirjanikke, kes on William Wentoni sarjaga saanud laste suureks lemmikuks.

Iidne draakonimuna satub eksikombel suurlinna. Peagi koorub proua Tossilo kaheksanda korruse korteris salapärane elukas. Naine ja tema naabrilapsed Janka ning Johann võtavad pisikese draakoni enda hoole alla. Draakon kasvab aga kiirelt ja toob endaga kaasa hulga sekeldusi ning ohtlikke seiklusi.

Läbi maailma heljus vaikne heli. Draakon tõstis pea. Oli aeg. Aeg tagasi pöörduda.

Miranda on tütarlaps, kes armastab üle kõige merd, sukeldumist ja pärleid. Ta on parim pärlipüüdja hoolimata sellest, et sukeldumiseks on tal vaid üksainuke käsi. Ühel päeval avaldab kuninganna üleskutse leida Silmatera – aegade suurim ja vanim pärl, mida keegi pole näinud ja millest jutustatakse vaid legende. Miranda teab, et teda on tabanud hulluksajav igatsus muinasjutulise pärli järele. See on samasugune igatsus, mis viis igaveseks merele tema isa, vanaisa, vaarisa ja palju teisi, keda on haaranud Silmatera jõud. Mirandaga tuleb pärliotsingule kaasa Sirts – pisike ergas tüdruk, kellel on pärlilausuja võimed. Silmatera jahib ka auahne ning kalgi südamega Iberis, kes on valmis kõigeks, et leida esimesena ihaldatud pärl...

Raamatust õhkub kargust ja mere lõhna.  See on lugu igatsusest, sõprusest, muinasjutulisest tüdrukust, kes kuuleb pärlite laulu ja sellest, et mõnikord on kättesaamatuna tunduv lähemalgi, kui arvata oskame.

Ilmar Tomuski uues raamatus on kõik porgandipiruka koostisained saanud värvika näo. Ennast tutvustavad Voldemar Või, Peeter Piim, Marina Muna, Paula Porgand ja veel mõned teised. Saab teada palju põnevat. Kaunis Paula Porgand näiteks ei olegi mitte põline eestlane, vaid tema juured on tegelikult hoopis Iraanis. Voldemar Või arutleb selle üle, kui palju või-sid eesti keeles üldse leidub. Sulev Sool räägib jälle, et ta on väga vana, lausa vanem kui kõik putukad või loomad. Juttu ilmestavad kunstnik Heiki Ernitsa loodud meeleolukad illustratsioonid. Raamatust leiab ka koduse pirukateo retsepti. Lõpuks võib köögikapist välja otsida taignarulli, käed jahuseks teha ja proovida omal käel või koos ema-isaga maitsvat porgandipirukat valmistada.

Kui põrandale tekivad moosised jäljed või ploomimahl läheb ümber emme sülearvuti peale, siis ärkab emme sees draakon. Siis ma istun hästi vaikselt diivani peal ja püüan emmet mitte segada. Ükskord ma küsisin emmelt, et milline tema draakon välja näeb. Emme aga vastas, et ta pole oma draakonit kunagi näinud. Ainult tundnud. Emme ütles, et ühel täiskuuööl tuleb draakon tema seest välja ja me saadame ta koos kuu peale.
Raamat räägib ema ja lapse suhtest lapse pilgu läbi ning sellest, kuidas mõlemad õpivad oma emotsioonidega hakkama saama.

Tiigrid kohtuvad inimesega vaid uudishimust. Täna otsustas väga haruldane amuuri tiiger sinuga tuttavaks saada ja oma tiigrisaladusi jagada. Sellest raamatust saad teada, mitu vööti on tiigril, kas ta oskab ujuda, kuidas tiigripoegade kasvatamine käib ja palju muudki. Üllatav on seegi, et tiiger võib magada 18 tundi ööpäevas. Samas pole tiigril püsivat varjumispaika. Ta võib end mugavalt sisse seada nii metsatihnikus kui ka kaljukoopas. Kaunid pildid on raamatule joonistanud Jekaterina Voronina.

"Mina olen tiiger" on kuues raamat sarjast "Laste loomaraamat". Samas sarjas on veel ilmunud "Mina olen rebane", "Mina olen siil", "Mina olen pingviin", "Mina olen jääkaru", "Mina olen sipelgas", "Mina olen hiidpanda", "Mina olen nahkhiir" ja "Mina olen orav".

Tere tulemast auhinnatseremooniale! 50 kõige võimekamat looma on valmis teie ette astuma. Nende saavutused on tõesti rabavad!

Loomariik suudab meid alati oma värvide ja vormide küllusega hämmastada. Ka loomade erinevad kombed ja võimed panevad imestama. Selles raamatus antakse auhind viiekümnele kõige erinevamale loomale, kelle oskused on tõesti imetlust väärt.
Kes neist on kõige pikem, kõige vanem, kõige tugevam? Kes kisab kõige kõvemini, hüppab kõige kaugemale, liigub kõige kiiremini? Kes on kõige haisvam või kõige mürgisem?

Väike kassipoeg avastab ühel päeval, et ta on maailmas täiesti üksi. Ta loodab leida endale uue kodu ja asub seda otsima.

Ilmar Tomuski kirjutatud soojale ja sõbralikule loomaloole on kunstnik Catherine Zarip armsalt pehmed ja pilku paitavad pildid joonistanud.

Loo juhatab sisse Väike Vunts, kes oma pisikeste kiisukäppadega raamatu sisekaane mustriliseks on tippinud. Paistab nii, et hätta see südikas loomalaps ei jää ja seiklustest tuleb välja sama toredasti käpamustrit astudes. Kui ei usu, siis piilu raamatu tagumist sisekülge.

Sennahoi on oravasarnane vilgas tegelane, kes elab kõrge männi otsas enda ehitatud majakeses. Nurrnopsu on rahuliku ja heasüdamliku loomuga kassi või karu meenutav olend, kellele meeldib küpsetada vahvleid ja kududa sooje salle ning kampsuneid. Sennahoi ja Nurrnopsu on head sõbrad ja elavad imelises Sinimetsas. Seal ajavad oma asju veel Kunstitigu, suhkrut ülekõige armastavad pisikesed pipiilid, mõistatuslik julguseloom Mai, muhe Mäetuust, kellel alati varuks mõni tarkusetera ja mitmed teised iseäralikud metsaelanikud.

Ühel päeval satub Sinimetsa härra Kaa. Ta tuleb Suurest Linnast, kus pole miski tasuta ja seal on alati kõigil kiire. Ta ei suuda algul uskuda, et on olemas ka seesugune muinasjutuline maailm ja et tal on nüüd ülikonna ja kuldse lipsu asemel tihe ning mõnus roheline karvkate. Härra Kaa hakkab otsima teed tagasi koju, kuid kas vana elu ongi lõpuks see, mida ta tõeliselt igatseb...

Raamatus avaneb omaette maailm, milles on soojust ja sõbralikkust ning toredaid seiklusi. Fantaasiaküllaste kirjelduste taustal kumab salapärane metsamaastik.

Mitmed raamatukangelased on varasemalt tuttavad Helen Eikla esimesest armsast lasteraamatust „Sennahoi ja Nurrnopsu. Üks põhjamaa lugu”.

Popi oli õhinas. Ta kavatses esimest korda metsa minna, kuhu teised lapsed olid ehitanud onni. Popi kujutas juba ette, kui vahva seal on ja kuidas ta leiab seal palju uusi sõpru. Popi oli selga pannud Välgumehe riided. Mis aga juhtus? Uued kaaslased ei võtnudki teda kampa, vaid lõid ukse ta nina ees kinni. Õnneks oli olemas Vana, kellel on alati soe süli ja rahustavad sõnad varuks. Lõpuks leiab Popi omale sõbra, Lumi. Popi on lahe ja südamlik fantaasialoomake, kellega juba igav ei hakka. See on raamat tunnetest ja sõprusest, aga ka kiusamisest. Katri Kirkkopelto on nii teksti kui ka piltide autor. Temalt on veel ilmunud raamatud "Molli" ning "Molli ja isevärki olevus".

Elupaika otsiv tatikoll ja koolikoll, kes õpetab linnupoja lendama. Kollaseks päevitunud aednikukoll ja ületöötanud töökoll. Pitsaküpsetamist ja toiduvalmistamist nautiv reisikoll...
Need ja paljud muud kollid on tegelased lustlikes lugudes, milles igaühes on peidus oma tarkusetera.

Seikle koos kollidega!

Käesolev raamat on juba kolmas jubejuttude kogumik ajakirja "Täheke" jutuvõistlusele saadetud töödest. Esimene kogumik "Eesti lapse jubejutud" ilmus 10 aastat tagasi. 2016.aastal ilmus "Rohelise limakolli kättemaks". Uue raamatu "Üks koll läks ükskord kooli" kaante vahel on 87 õudset jubejuttu eesti lastelt. Mõnede autorite jaoks on selles raamatus nende esimene trükiproov.

Raamatus on juttu koolist, mille õpetajateks on koletised. Aga seal on ka lugu hirmuäratavate kihvadega lumememmest ning teisi põnevaid lugusid. Raamatu on koostanud Ilona Martson ja illustreerinud Sirly Oder.

12-aastane Maarius kolib maale elama. Tasapisi õpib ta tundma kummalist Liisit, kellest teised lapsed eemale hoiavad. Tüdruk tutvustab Maariusele salapärast metsa, mis enamasti on rahulik ja sõbralik, kuid vahel võib muutuda tõeliselt hirmuäratavaks. Ühel päeval saab Maarius teada Liisi saladuse-muutuda oskab ka tüdruk...Viljaka autori seiklusterohke müstikat täis raamat kutsub lugema ja kaasa mõtlema. Pildid on joonistanud Maarja-Liisa Plats.

Wimbergi teine lastejutukogu " Salasõna" sisaldab lugusid, mis näitavad lugejale maailma uudsest ja ootamatust küljest. Raamatus on rohkesti fantaasiat-tulnukad, tondid, kollid, libahundid, zombid. Aga kindlasti on juttu ka tavalistest lastest, emadest, isadest. Pereliikmete tujudest, raha säästmisest ja paljust muust. Niisiis realismi.

Wimberg (Jaak Urmet) on lastele kirjutanud ka palju luuletusi, tema looming on tuttav televisiooni ja teatri kaudu. Ta on kirjutanud ka õudusromaani "Kutsutud külaline". Wimbergi esimene lastejutukogu ilmus 2009.aastal. Nüüd on aeg uue teosega tutvust teha. Pildid raamatule on joonistanud Anni Mäger.

See pildiraamat jutustab toreda loo notsust, kes ärkab üles, tunneb nälga ja läheb kõhutäidet otsima. Notsu jalutas pisut, uuris ilma ja märkas siis tuttavat maja, kus igal aknal praepada auramas. Röhh! Tore-tore, õigel ajal õiges kohas....Siis aga selgus, et siga ei sobi kellelegi külaliseks. Seltsi notsu sel päeval ei saanudki, tublisti süüa aga küll. Raamat jagas 2015.a Põlvepikuraamatu konkursil 1.-3.kohta. Raamat sobib koos lugemiseks alates 2.eluaastast. Ka vahvad lõbusad pildid raamatule on joonistanud Piret Mildeberg.

Raamat "Oskar läheb lasteaiast koju" räägib loo 5-aastasest Oskarist, tema perest, sõpradest, lemmikloomadest. See on vembukas lasteraamat, mida on hea lugeda lapsel, täiskasvanul, aga veelgi parem üheskoos. Ühel heal päeval, kui isa peab minema hambaarsti juurde ja ema läheb isale julgustuseks kaasa, tuleb Oskarile lasteaeda järele vanem õde Johanna. Teel koju ootavad ees igasugused seiklused...Tegu on Venno Loosaare esimese lasteraamatuga ja selle on illustreerinud Merike Malva. 

Tragid tüdrukud on alati hinnas. Väike merineitsi Mimmi näitab, et ta on julge ja päästab oma sõbrad tindikalade käest. Ka Emma on vapper: kui teised Emilit kiusavad, on ta sõbrale toeks. Tõelised sõbrad hoiavad ikka kokku. Ka Iida saab üksinda hakkama, kui ta ära eksib. Raamat sisaldab lasteaialastele sobivaid fantaasiarikkaid lugusid eakohase teksti ja lastele oluliste teemadega. Tina Schulte illustratsioonid raamatus on hoogsad, lõbusad ja inspireerivad. Raamatu autor ise on üles kasvanud Alam-Saksimaal.

Taaniel Teine on tavaline koolipoiss. Ta vihkab rahvastepalli ja igatseb väga oma looma. Taaniel on armunud klassi kõige pikemasse tüdrukusse. Poisi vanemad töötavad Rootsis ja Taaniel elab oma muheda vanaisa Taaniel Esimesega. Vanaisa on suur loodusesõber ja linnuvaatleja. Elu koos vanaisaga on lõbus, põnev ja seiklusrikas, ometi ootab Taaniel Teine koju oma vanemaid. Kuid enne, kui ema ja isa koju jõuavad, saabub hoopis Taaniel Kolmas.

Pildid joonistanud Anu Kalm

Roosi ja Liisu on kaks mängujänest-üks seiklushimuline ja julge, teine õrnahingeline ja pelglik. Nad elavad kingituste poes. Jänesed on täpselt ühte moodi, nagu kaksikud. Neil on pikad rippuvad jalad ja seljas roosimustrilised kolme rohelise nööbiga kleidid. " Nii ilusad ja targa näoga jänesed", oli alles hiljuti üks väike tüdruk öelnud. Jänkud tundsid selle üle muidugi rõõmu. Peagi saavad jänkud omale meeldiva uue kodu, kus nende perenaiseks saab väike tüdruk Maria. Kuid siis lähevad jänesed mingil põhjusel kaduma ja alustavad pikka rännakut läbi erinevate kodude. Nad tutvuvad paljude erinevate inimestega. Tore ja südamlik raamat, täis avastusi, üksteise tundmaõppimist ja seiklusi.

Pildid joonistanud Kadi Kurema

Igal suvel sõitis Leo empsu, papsi ja suure õe Loorega Hiiumaa-koju. Hiiumaa suved olid Ojaääre talus alati toredad, isegi kui seal vahel liiga palju sääski oli. Mere äärest leitud asjad olid alati põnevad, olid nad siis lauatükid, tühjad pudelid või adrused köiejupid. Nii sai välja mõelda lugusid, kuidas üks või teine asi sinna sattus ja mida kõike nendest asjadest veel meisterdada annaks. Ühel päeval leidis Leo samblasest kivipraost väikese nööbi. Kes võis küll selle Kukka kivile kaotada? Paps arvas, et jaapanlanna Yuna. Aga tegelikult oli ka Yuna selle nööbi kunagi leidnud. See nööp oli reisinud läbi kogu maailma: sündinud Aafrikas, seigelnud Austraalias ja Ameerikas, Helsingis ja Hiiumaal. Kuidas nööp viimaks Leo aardelaekasse jõuab, jutustavad talle ema, isa ja suur õde Loore.

Pildid joonistanud Kadi Kurema

Mänguloomadel Pardil, Jänkul, Pisi-Mõmmikul ja Peeter Pruunkarul tekib ühel päeval igatsus Vana Karu järele. Kaua-kaua aega tagasi pandi Vana Karu õrnalt pappkasti ja viidi pööningule. Mänguloomad nuputavad koos, kuidas sõber pööningult päästa. Ehitatakse klotsidest torn, ronitakse üksteisele selga, hüpatakse suure hooga voodist, et pööningule pääseda, kuid miski ei aita....Loomad muutuvad väga kurvaks. Siis aga tuleb suurepärane idee. Kas mänguloomad saavad Vana Karu kätte, loe juba ise. Raamat on Eesti lugeja esmatutvus maailmas armastatud raamatu-ja multifilmikangelase Vana Karuga.

Tekst ja illustratsioonid Jane Hissey

Roosaliisa sai endale ilusate raamidega prillid. Kivikesed prillisangade küljes sädelesid kui teemandid. Prillid otsustasid, et nad näitavad Roosaliisale maailma vaid võimalikult meeldivalt. Näiteks kaalikahautis nägi välja nagu virsikukompott. Tihti näidati aga televiisorist sõda, uputusi, maavärinaid ja muid õnnetusi. Siis olid prillid väga hädas ja nad otsustasid koledate kohtade ajal uduseks minna. Roosaliisa puhastas prillid ära ja maailm tundus kohe helgem ning rõõmsam.

Illustreerinud Tiina Mariam Reinsalu

Vanasti elasid Sänikaela külas kaks kalameest-väike laisk ja suur laisk. Neile meeldis kaua magada. Nad ärkasid tavaliselt siis, kui teised lõpetasid päevatöö. Nii nad elasid, kuni väike laisk muutus peenikeseks kui pilbas, aga suur laisk õhukeseks nagu õlekõrs. Siis nad mõtlesid, et töötaks õige natuke. Nad läksid koos kalale ja neile hakkas kalastamine üha enam meeldima. Pikapeale said väikesest laisast ja suurest laisast väike virk ja suur virk.

Pildid joonistanud Anne Linnamägi

Humoorikate illustratsioonide ja mänguliste lahendustega raamatus on 8 suurt aknakestega otsimis-ja nuputamismängu. Samuti on mängulaud kokkukleebitavate autode jaoks. Kas sa tunned liiklusmärke? Milleks on vajalik helkur ja kuhu ta täpselt kinnitada ? Miks tuleb liikluses olla tähelepanelik? Kõigile neile küsimustele saad vastuse, kui raamatu läbi loed. Oma teadmised võid  proovile panna raamatu lõpus oleval liikluseksamil.

Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

Raamatus on südamlikud lood metsade, soode ja rabade keskelt. Alam-Pedja kaitsealalt, Emajõe ülemjooksult. Jutustajateks metsavaht, kalur, hundiuurija jt. Jõesaare perenaise Ella Utsali sõnum on mõistetav kõigile: "Metsast ei ole midagi paha karta. Ega mets pure. Kaks asja, mets ja vesi. Ilus päikeseline päev ja puude varjud. Kas see pole ilus!" Raamatut lugedes tekib tahtmine kogeda linnavaba elu ja sellest teistelegi jutustada. Lood on tõlgitud ka inglise keelde.

Pildid joonistas Epp Margna

Igal õhtul kordub sama lugu. Vaevu jõuab ema tule kustutada, kui välja ilmub paks ja ülbe nurgakoll. Lukas tõmbab teki üle pea ja kisab "EMAAA!". Seejärel poeb Lukas ema ja isa kaissu. Hommikul on Lukas välja puhanud, ema ja isa aga mitte. Ema arvab, et nii see edasi kesta ei saa. Lukas arvab, et nurgakolli vastu võiks abi olla lohemaost või koerast. Isa aga ei taha neid majja võtta. Siis aga tuleb Lukasele üks väga hea mõte....Kuidas lugu lõpeb, saad teada raamatut lugedes.

Dora on kõige õnnelikum inimene. Eriti vahvaks ja lõbusaks muutub ta elu siis, kui ta hakkab koolis käima. Ta leiab omale tõelise sõbra. Inimese, kellega saab kõigest rääkida ja keda saab alati usaldada. Siis aga juhtub midagi, mida Dora ei oska oodata...Raamatu on illustreerinud Eva Eriksson. Kirjanik ja kunstnik on koostööd teinud juba 40 aastat.

Raamatule on ilmunud ka järg  "Mu süda hõiskab ja naerab".

Suvel käivad lapsed ikka laagrites. 9-aastasele Svenile ei tundu laagrisseminek eriti meeldiv olevat. Aga minema peab. Poiss võtab salaja kaasa oma lemmiklooma rott Halvorseni. Eks ikka selleks, et oleks julgem minna. Rott ei taha sugugi paigal püsida ning ühel hetkel ta kadunud ongi. Tegelikult on laagrielu täitsa vahva ja lõbus. Rott leitakse loomulikult üles. Laagris juhtub veel nii mõndagi põnevat, nalja saab ka ja Sven osutub vapraks vastaseks ühele kiuslikule poisile.

Pildid joonistas Per Dybrig

Tere ! Mina olen punane nööp ja ma olen väga ilus. Mind õmmeldi väikese tüdruku Linda kleidi ette. Lindale meeldis mind kogu aeg kruttida ja sellest hakkas mu pea ringi käima. Nii ma siis otsustasin kleidi eest ära tulla ja endale uue töö leida. Tule ja seikle sinagi koos minuga ning loe, mis minuga selles raamatus juhtub. Kohtumiseni!

Raamat ilmub sarjas "Loen ise !" 4. sammuna ja sobib lugemiseks neile, kes kirjatähtedega juba sõbraks on saanud.

Pildid joonistas Tiia Mets

"Sünnipäevalood" on üks tore raamat, mille kinkis kõigile lugejatele sünnipäevalaps nimega Eesti Lastekirjanduse Keskus. Sünnipäev on teadagi tähtis päev ja küll tahaks siis sünnipäevalugusid lugeda. Ega ära ei ütleks lõbusatest sünnipäevasalmidestki.
Raamatus on 12 juttu ja 11 luuletust. Nende loomisega olid ametis 23 kirjanikku. Lisaks sellele võtsid 12 kunstnikku välja oma parimad kunstitarbed ja lisasid raamatusse köitvaid pilte.

Simona Saavik  soovitab lugeda Kristiina Kassi raamatut  "Peeter ja mina".
Ta ütleb: "Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldivad lõbusad ja lahedad lood.
See on hea raamat, kus õde ja vend teevad erinevaid tempe ja neil on koos alati väga lõbus. Lõbus on ka nende emal ja isal, kes alati kohe naljast aru ei saagi."
Simonale meeldis peatükk, kus õde ja vend läksid Musikesega (Musike oli suur koer) telkima. Seal juhtus palju naljakat ja huvitavat.

Raamatu pildid on joonistanud samuti Kristiina Kass

Simonale meeldis ka "Samueli võlupadja" lugu, sest seda oli huvitav lugeda.
Lugu jutustab poisist, kes eriti õppida ei armastanud.  Poisil oli õde, kes oli väga tubli ja hoolas õpilane. Kuid ühel öösel kui Samuel magas ühe erilise padja peal, muutus kõik....Loe ja saad ise ka teada.

Pildid raamatule "Samueli võlupadi" joonistas Kristiina Kass ise.

Gregorile meeldis ka Aino Perviku raamat "Kollane autopõrnikas sõidab ringi", kus on lõbusad lood hõbedase limusiini pöörastest tegudest ja sinise postiauto saatuslikust kirest.

Pildid joonistas Piret Mildeberg

See raamat räägib kuuekorruselise maja liftist, kes on uus ja õnnelik, sest ta teeb tööd, mis talle kõige rohkem meeldib. Ta sõidutab majaelanikke üles ja alla.
Esimesel korrusel elab proua Kaheksajalg, kellel on tore basseiniga korter.
Teisel korrusel elavad rõõmsad oravatüdrukud, kes alati naeravad, itsitavad ja peavad pähklisõda.
Kolmandal korrusel elab pika kaelaga härra Kaelkirjak, kellel pika kaela tõttu lifti pugemine võtab väga kaua aega.
Neljandal korrusel elab tuntud maratonijooksja Känguru, kes on kärsitu ja tahab juba liftis trenni teha.
Viiendal korrusel elab Siil. Siil on lahe. Tal on moodne soeng ja kõrvaklapid peas. Talle meeldib muusikat kuulata. Liftile meeldib, kuidas Siil enda pead muusika rütmis nõksutab.
Ning kuuendal korrusel elavad kaks tuvi, kes on väga armunud. Nad peegelduvad Lifti seintelt nii kenasti, et kogu Lift saab armastust täis.
Kui kõik majaelanikud on sõidutatud siis on Liftil aeg puhata. Unes näeb Lift, et tema majale ehitatakse korruseid juurde.

Naljakad pildid joonistas raamatule Ulla Saar

Raamatukaane pealt leiad kaks armsat tiigrikutsikat. Mõistata nüüd, milline neist siis see Triibik on? Kas see uurivama pilguga vasakpoolne? Või ikkagi see tihedamate triipudega parempoolne? Üllatus, üllatus- Triibik on hoopistükkis esimese klassi tüdruk. Kangesti terane ja hirmus suur loomasõber. Kui õpetaja esimesel koolipäeval igal lapsel tema lemmikhobi laseb nimetada, ei oskagi Triibik äkki ühtegi looma öelda. Elavad ju tema kodus koer Matrix, kass Pätu, liivahiired, kolm deegut, rotid Tipp, Täpp, Tembu ja Vembu, roninastik Miisu, merisead Nipsi ja Napsi, lontkõrv-kääbusküülik Moona ja veel mõned kalad. No muidugi, Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa koguni loomaaiadirektor.
Raamatu kõige põnevamad seiklused leiavadki aset just loomaaias, kus Triibik koos oma klassikaaslastega täitsa kriminaalseid lugusid lahendama satub.
Lugeda saab veel koolilelust, kuhu mahub lõbusaid ja kurbi seiku. Räägitakse ka moodsatest asjadest ja sellest, kui tähtsad need mõne väikese tüdruku elus on ja kuidas see sõbrasuhteid mõjutab.

Toredad pildid joonistas raamatule Ott Vallik

Lasse ja Maia on kümneaastased klassikaaslased ja nad peavad kahe peale detektiivibürood. Uue raamatusarja esimeses osas alustavadki lapsed erinevate mõistatuste lahendamist. Raamatu tegevus toimub Valleby linna hotellis, kuhu saabub perekond haruldast tõugu Hiina taksikoeraga. Seiklused ei lase ennast kaua oodata ja päris põnev on raamatut lugedes noortele detektiividele kaasa elada.

Samas sarjas on ilmunud veel Teemandimõistatus, Tsirkusemõistatus ja Jalgpallimõistatus.

Ühel päeval tabab sind lugemisisu. "Midagi naljakat ja mitte pikka", nõuab see. Ilmselt on paras aeg kätte võtta raamat "Konna musi".
Kohe loo alguses hakkab juhtuma. Auguga lennukist, mille piloodiks on suvisel  poereisil käinud jõuluvana, hakkab raamatuid alla potsatama. Mütaki magava karu otsa ja mataki jänese söögilauale, nii et porgand pooleks. Ja veel rebasele plartsaki vanni. Ja hundile potsaki jalgratta ette. Otse hoo pealt.
Kõigele lisaks kirjutatakse taevast tulnud raamatutes täitsa uskumatut asja konna musitamise kohta. On see tõesti tõsi, et tarvitseb vaid konna suudelda, kui...no eks Andrus Kivirähki raamatut lugedes saad teada. See ei kuku alla küll taevast, aga Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnas on olemas.

Viguriga pildid tegi raamatule Anne Pikkov.

Lood selles raamatus pole tavalised printsessilood, vaid on hoopistükkis teistmoodi. Ka printsessid ise on siin igaüks täitsa isemoodi ning sealjuures üsnagi kentsakad. Näiteks leiab siit tagurpidi-printsessi, kes teeb kõike valepidi ja haukuva printsessi, keda hammustab kirp, samuti printsess Õhupalli, kes korraldab pallidele balli ja printsess Muumia, kes kardab hiiri. Raamatust ei puudu ka paar kurja lohet ning mõned kenad printsid, rääkimata rohketest ilusatest kleitidest, kübaratest ja roosipõõsastest. Pildid raamatule tegi autor ise. Kuidas ta saanukski teisiti: kõik ju teavad, et printsesse joonistada on lihtsalt tore.

Pildid joonistas Piret Raud ise.

Suure kolmemõõtmelise plakati, kuue liikuva pildi ja uusimate uurimustulemustega raamat on lõbus ja interaktiivne teejuht hämmastava inimkeha tundmaõppimisel. Värvilised illustratsioonid tutvustavad detailselt kõiki elundkondi peast varvasteni. Kaasasolev plakat annab täpse ülevaate inimkehast ning sellele on lisatud huvitavaid fakte, lähivaateid ja avanevaid aknaid. Inglise keelest tõlkinud Hanna Ingerpuu.

Põnev teaduslik raamat igale dinosaurusehuvilisele. Juttu tuleb nii hiiglaslikest taimetoidulistest saurustest kui ka tigedatest lihasööjatest. Räägitakse nii lendavatest kui ka ujuvatest saurustest. Samuti dinosaurusepoegadest. Raamatu vahel on põnev ruumiline plakat avanevate klappidega, kus näidatakse Tyrannosauruse kehaehitust, luustikku ja hambaid. Inglise keelest tõlkinud Karel Viotti.

Raamatut „Tagasitee koju“soovitan lugeda kõigil, keda huvitavad seiklused. Kui ma ise seda lugesin, siis ei saanud raamatut käestki ära panna – lihtsalt nii põnev oli. Raamat tundub küll mõne jaoks paks, aga see on väga väga põnev ja huvitav. Raamat räägib ka sellest, mismoodi võime ohustada loodust.
"Tagasitee koju" meeldis väga ka Elbele, kes luges põnevusega, mida kõike pidid tegema selle raamatu lapsed, et arvutimängust välja saada.
Pildid joonistas Kadi Kurema.

„Evelini lood“ oli samuti tore ja põnev. Ta räägib tüdrukust, kelle nimi on Evelin ja kes elab peres, kus on 7 last. Pere on väga vaene ja rahapuuduse tõttu peavad nad kolima veel väiksemasse korterisse. Evelin on oma iseloomult õiglane, nutikas ja alati tõe eest seisja ning kohusetundlik.
Nende pere lastel on igasuguseid probleeme ja neid on ka koolis. Teine osa raamatust räägib sellest, kuidas Evelin tööle läheb.
Seda raamatut on huvitav lugeda ja soovitan seda teistelegi.
Pildid joonistas Reet Helisabeth Karm

See on muinasjuturaamat. Seal on naljakad ja napakad lood. Raamat on põnev ja kaasakiskuv. Igas loos on erinevad tegelased, kes teevad absurdseid ja naljakaid asju. Raamatu esimene lugu on valelikust tüdrukust, kes valetas õpetajale, isale, emale, politseile... mis edasi sai, loe raamatust. Üks jutt rääkis peaministri nööbikogumise kirest.

Pildid joonistas Piret Raud ise.

See on üsna naljakas ja lahe luulekogu. Seal on palju toredaid luuletusi, mis on huumoririkkad ja mõned natuke absurdsed. Ma soovitaks neile lastele, kes muidu luuletusi eriti ei loe. Luuletused sobivad lugeda 5-12 aastastele lastele.

Pildid joonistas Marja-Liisa Plats.

See raamat jutustab kuuest kolmanda ja neljanda klassi poisist, kes mõtlesid välja igasuguseid veidraid tegevusi. Näiteks tekkis neil mõte teha film sellest, kuidas Oskar tüdrukud pantvangi võtab, et neist pärast vorsti teha. Nii mõnigi kord said nad pärast ka pahandada. Mina soovitaksin seda raamatut lugeda seiklusi armastavatel lastel.
Pildid joonistas Toomas Pääsuke.

Selles raamatus püüdis salaselts Ramps tabada kummitust vanas roosas majas. Ja nagu ikka viis tegutsemine neid kokku erinevate inimestega.
See ja ülejäänud kolm salaselts Rampsi tegemistest rääkivat raamatut sobivad põnevust armastavale lapsele.

Raamatu pildid joonistas Marja-Liisa Plats

Sain selle raamatu 7-aasta sünnipäevaks. Selles raamatus meeldivad mulle väga veel pildid. Eriti vahva jutt on "Elas kord lõbus roheline buss". Nii hirmus naljakas on lugeda, kuidas üleannetu buss kõik pahupidi keeras. Inimesed, kes tahtsid laeva peale minna, läksid hoopis lennukile ja inimesed, kes tahtsid lennureisile minna, sattusid hoopis sadamasse.
Ma soovitan lugeda kõigil, kes juba umbes viie aastased. Väikestele võivad ema-isa ette lugeda õhtujutuks. Mina joonistasin selle raamatu tegelastest omale mitu pilti, proovige ka.
Raamatu pildid joonistas Teele Nöps 

See raamat räägib ühest tädist, kes keerutab ja räägib ka lastest.
Keerutädi elas Pelgulinnas. Roosas majas, mille ukse peal oli puust lill. Ta kandis alati halli baretti ja pruuni mantlit. Ja tal oli ruuduline kott kaasas. Kui Keerutädi läks mööda, hakkas maailm elama ja hakkas juhtuma imelikke asju.
Ma tean, et keerutädisid on ka päriselt olemas. Seda rääkis mulle tädi Eva, kes selle jutu kirjutaski.
Kui ma parasjagu "Keerutädi" raamatust teile rääkima hakkasin, hakkas kass Missi samuti ringi keerutama.
Raamatu pildid joonistas Marja-Liisa Plats.

Selle kirjaniku onu Heino ja Jaagupi jutud on minu aabitsas sees.
Aga selles raamatus on luuletused. Naljakad ja normaalsed luuletused. Need jõuab kõik umbes kahe päevaga läbi lugeda. Pealkiri tuleb sellest, et raamatus on sama nimega luuletus ka. Luuletusi on mõnus kõva häälega ette lugeda ja pilte mõistatada.
Pildid on väga toredad selles raamatus. Näiteks Kammi-Kaarli luuletuse juures pügab juuksur Kammi-Kaarel päikest ja öö saabudes on päikesest hoopis kuu saanud.
Kõige rohkem meeldisid luuletused: "Võlur Tengelpung", "Supipotikarneval", "Vahtramahlalaul" ja  "Pudrulaul". "Vahtramahlalaulule" mõtlesin viisi ka, siis oli seda hea laulda.
Raamatu pildid joonistas Kaspar Jancis.

Selles uues ja lõbusas jutukogus seiklevad kummitav õpetaja, nõiad, printsid, metsakollid ja muidugi ka tavalised lapsed. Mis juhtub Kaisa ema riietega, kui tüdruk nii väga tahab ema kleite ja seelikuid kanda ? Millise lemmiklooma saab endale Hiigel-Herbert ja kes elab Elmeri voodi all ?

Lahedat lugemist !
Pildid on joonistanud Heiki Ernits

Raamat jutustab südamliku loo päikesest, kes on väsinud ja otsustab puhkusele minna. Päike muudab ennast kassiks ja kolib elama maa peale ühe väikese poisi juurde. Mis juhtub ilmaga siis, kui päikest enam taevas pole ?

Pildid on joonistanud autor